Nomen est omen – nimi on märk

Anne Oruaas
Sõnumitooja 26.10.2016

Nimi on tähtis ehk nagu vanad roomlased ütlesid – nomen est omen – nimi on märk. Tänapäeval on olulised kaubamärgid, brändid. Need maksavad. Ja mida tuntum märk, seda kallim ja ihaldatum toode. Niisamuti on ka kohtadega – mida tuntum, seda rahvarohkem.
Peaaegu niisama sageli, kui on vaja kellelegi võõrale öelda oma nime, tuleb selgitada ka elukohta. Olen aeg-ajalt proovinud Tallinna teenindajate geograafiateadmisi ja teatanud, et elan Anija vallas. Tavaliselt lõpeb see nime ülekordamise ja tähthaaval etteütlemisega. Aastakümneid on üle Eesti tuntud kirjandusõpetajate lood selle kohta, et õpilane kirjutanud kontrolltöös Vilde romaanist „Kui hani ja mehed Tallinnas käisid“. Pärit ikka elust enesest.
Vilde on Anija nime kuulsaks kirjutanud? Jah, aga kuidas. Kui võtta romaan „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ kätte ja natuke lehitseda, siis kahe esimese peatüki tegevuskoht on Põhja-Harjumaa X mõis. Neljanda peatüki alguses tuleb peategelane Mait Luts oma võidukalt teekonnalt bioloogilise isa, Läänemaa R mõisa parunihärra juurest, kõnnib üle Juuru ja Kose Harju-Jaani kihelkonna X mõisa, kus ta kodu on. Ja läheb siis kohe ära Tallinna, kus jätkub romaani tegevus lõpuni.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 26. oktoobril 2016.

Lahinguvälja maa munitsipaalomandisse

Sõnumitooja 26.10.2016

Anija volikogu otsustas taotleda munitsipaalomandisse Vikipalu külas asuva 3395ruutmeetrise maatüki, kus on Vabadussõja Lahinguvälja mälestusmärk. Vald plaanib koos MTÜga Kehra Raudteejaam taastada endisel kujul Lahinguväljal olnud mälestussamba ning panna see sinna püsti Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks 2018. aastal.

Uudis ilmus ajalehes Sõnumitooja 26. oktoobril 2016.

Kehras tähistati paberipäeva

Harju Elu 02.09.2016

Lisaks ilusale ilmale pani paberipäeva korraldajatel silma särama Ida-Harju Koostöökoja rahastamisotsus. Kehra üks sümboleid — ajahambast puretud ja aastaid tühjana seisnud raudteejaam – renoveeritakse PRIA toetusega muuseumiks, sinna tuleb ka kohvik.

Kehra paberipäevade idee on pärit kohalikus Grossi kaupluses töötanud Henda Veskelt (50). “Kuna Haapsalu on sallipealinn ja Türil korraldatakse lillelaatu, tahame meie oma paberipäevaga, et Kehrast saaks kunagi paberipealinn,” loodab Veske.

Esimest korda katsetati Kehras paberipäeva 2014. aastal. Ettevõtmine võttis vedu – tänavu 27. augustil organiseeriti järjekorras juba kolmas paberipäev, mida peeti Kehra raudteejaama esisel väljakul.
“Kuna Kehras on üks kahes Eestis töötavast paberivabrikust, tuleb seda kuidagi tunnustada,” arvab Anne Oruaas (63), kes töötas ligi 30 aastat Kehra kooli eesti keele õpetajana.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 2. septembril 2016.