Kes hävitas Kehra lahingu ausamba?

Harju Elu 12.05.2017

Laupäeval korraldab Anija vald koristustalgud 1940. aasta kevadel püstitatud, kuid õige pea hävitatud Vabadussõja monumendi juures. Kunagise ausamba asukoht jääb Lahinguvälja raudteepeatuse juurde, kus selle tükid on praegugi rohu sees laiali.

Koristustalgud algavad 13. mai hommikul kell 10. Nende käigus puhastatakse ausamba asukoht võsast, et sinna oleks hiljem võimalik rajada tee.

Talgutest osavõtjatele pakutakse Anija valla poolt suppi. Osavõtjatel on soovitav end eelnevalt arhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu juures kirja panna, et vald teaks, palju suppi talguliste tarbeks kohale tuua.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 12. mail 2017.

Anija vald soovib taastada Kehra lahingu monumendi

Harju Elu 28.04.2017

4. jaanuaril 1919 toimus Kehra lahing Eesti rahvaväe ja Punaarmee vahel. Sündmuse mälestuseks valmis 1940. aastal Ernst Jõesaare kavandi järgi 6,5 meetri kõrgune Vabadussõja monument, milleaga nõukogude võim Teise maailmasõja lõpukuudel hävitas.

Kehra lahing toimus ligikaudu seal, kus praegu on Lahinguvälja rongipeatus. 2014. aasta detsembris paigaldati MTÜ Kehra raudteejaam algatusel monumendi kunagisele asukohale viit ja infotahvel. Nüüd soovib ausamba taastamist ka Anija vallavalitsus.

Terviktekst ilmus ajalehes Harju Elu 28. aprillil 2017.

Algas annetuskampaania Lahinguvälja mälestussamba taastamiseks

Külli Koppelmaa
Sõnumitooja 26.04.2017

An­ne­tus­te ko­gu­mi­ne kes­tab 26. ap­ril­list või­du­pü­ha, 23. juu­ni­ni.

Ani­ja val­la­va­lit­su­se eest­võt­tel on ala­tes 26. ap­ril­list ava­tud ar­vel­dus­kon­tod, mil­le­le oo­da­tak­se an­ne­tu­si La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­se toe­ta­mi­seks. Ka­he kuuga loo­de­tak­se ko­gu­da vä­he­malt 10 000 eu­rot.
4. jaa­nua­ril 1919 toi­mu­nud Keh­ra la­hing oli üks Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­test, mis pea­tas pu­nas­te pea­le­tun­gi Tal­lin­na­le. La­hin­gu saa­tu­se ot­sus­tas soo­mus­rong num­ber 1, mis kap­ten An­ton Ir­ve juh­ti­mi­sel läks Keh­ra jaa­mast vaen­la­se­le vas­tu. Kait­se­lii­du al­ga­tu­sel ra­ja­ti la­hin­gu jääd­vus­ta­mi­seks mä­les­tus­sam­mas. See plaa­ni­ti ava­da 23. juu­nil 1940, kuid jäi ava­ma­ta, ku­na po­lii­ti­li­ne olu­kord muu­tus. Sõ­ja-aas­ta­tel las­ti 6,5 meet­ri kõr­gu­ne gra­niit­sam­mas õh­ku.
„Järg­mi­sel aas­tal tä­his­ta­me Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. sün­ni­päe­va. Mil­lal siis veel Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tus­sam­mas taas­ta­da, kui mit­te nüüd. See oleks Ani­ja val­la ja meie ela­ni­ke vää­ri­kas kin­gi­tus Ees­ti rii­gi juu­be­li pu­hul,“ sõ­nas Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam.

Terviktekst ilmus ajalehes Sõnumitooja 26. aprillil 2017.